1. Teema avamine
Õpetaja näitab simulatsiooni projektoriga ja laseb õpilastel ennustada, mis juhtub, kui muuta mõnda suurust.
Õpetaja juhend
See juhend aitab kasutada LoodusLab AI simulatsioone uue teema avamisel, harjutamisel, kordamisel, praktilise töö ettevalmistamisel ja õpilaste iseseisvas töös.
Toetada loodusteaduslike nähtuste mõistmist visuaalsete mudelite, graafikute, arvutusülesannete ja suunavate küsimuste abil.
Õpetaja saab kasutada valmis simulatsioone tunni sissejuhatuseks, paaristööks, kordamiseks või iseseisvaks tööks.
Juhendis on näidispromptid, millega saab luua lisaküsimusi, selgitusi, diferentseeritud ülesandeid ja tagasisidet.
Üldine kasutusmudel
Õpetaja näitab simulatsiooni projektoriga ja laseb õpilastel ennustada, mis juhtub, kui muuta mõnda suurust.
Õpilased töötavad paarides, muudavad simulatsioonis suurusi, panevad tulemused kirja ja sõnastavad järelduse.
Õpilane avab simulatsiooni oma seadmes ja vastab õpetaja antud küsimustele või täidab töölehe.
Simulatsioone saab kasutada enne kontrolltööd nähtuste kordamiseks, seoste meenutamiseks ja arvutusoskuse harjutamiseks.
Simulatsioonide juhendid
Iga simulatsiooni juurde on lisatud sihtrühm, õppesisu, õpilase tegevus, õpetaja kasutussoovitus ja AI-prompt.
Mass, ruumala, vedeliku väljatõrjumine, tihedus, mõõtmine, andmete tabelisse kandmine ja järelduste tegemine.
Õpilane valib eseme, mõõdab või loeb selle massi, määrab ruumala veetaseme muutuse abil ja arvutab tiheduse.
Sobib enne päris praktilist tööd harjutamiseks või pärast katset tulemuste kinnistamiseks. Õpilased võiksid võrrelda simulatsiooni tulemusi kodus või klassis mõõdetud esemete tulemustega.
Rõhk vedelikus, sügavus, vedeliku tihedus, raskuskiirendus, graafiku lugemine ja füüsikaliste suuruste seosed.
Õpilane muudab sügavust ja vedeliku tihedust ning jälgib, kuidas muutub rõhk. Tulemusi saab võrrelda graafikul.
Sobib rõhu teema avamiseks. Enne valemi kasutamist võiks lasta õpilastel ennustada, kas rõhk sõltub rohkem sügavusest või vedeliku tihedusest.
Happed, alused, neutraalsed lahused, pH-skaala, indikaatorid ja ainete liigitamine pH väärtuse järgi.
Õpilane määrab erinevate ainete pH, liigitab need happelisteks, neutraalseteks või aluselisteks ning kontrollib oma vastuseid.
Sobib enne indikaatoritega praktilist tööd või kordamiseks. Õpilased võivad võrrelda simulatsioonis olevaid aineid koduste näidetega.
Võnkumine, amplituud, periood, sagedus, graafik, ringliikumise ja võnkumise seos.
Õpilane muudab võnkumise parameetreid ning jälgib, kuidas muutuvad keha liikumine ja graafik.
Sobib kasutada pärast ringliikumise teemat, et näidata, kuidas võnkumist saab mõista ringliikumise projektsioonina.
Elektromagnetism, vooluga juhtmed, juhtmete vastastikmõju, jõu sõltuvus voolutugevusest, juhtme pikkusest ja kaugusest.
Õpilane muudab voolutugevusi, juhtmete vahekaugust ja juhtme pikkust ning uurib, kuidas muutub juhtmete vaheline jõud.
Sobib elektromagnetismi teema juures nähtuse visualiseerimiseks, sest kahe juhtme vastastikmõju on õpilasele sageli abstraktne.
Elektrilaeng, elektrivälja mõiste, jõujooned, laetud kehade vastastikmõju.
Õpilane uurib, kuidas laengud mõjutavad üksteist ja kuidas kujuneb elektriväli.
Sobib abstraktse elektrivälja teema visualiseerimiseks enne valemite kasutamist.
Magnetid, poolused, tõmbumine ja tõukumine, magnetväli.
Õpilane uurib magneti pooluste vastastikmõju ja magnetvälja kuju.
Sobib magnetismi teema avamiseks põhikoolis.
Ringliikumine, kesktõmbejõud, joonkiirus, nurkkiirus, raadius.
Õpilane muudab raadiust ja kiirust ning uurib jõu muutumist.
Sobib enne võnkumise teemat või dünaamika kursusesse.
Päikeseenergia, valguse intensiivsus, paneeli nurk, kasutegur.
Õpilane uurib, kuidas tingimused mõjutavad energiatootmist.
Sobib taastuvenergia teemasse või lõiminguks geograafiaga.
Gaasi rõhk, ruumala, temperatuur, olekuparameetrid.
Õpilane muudab kolvi asendit ja temperatuuri ning uurib muutusi süsteemis.
Sobib gaaside teemasse ja termodünaamika sissejuhatuseks.
Diferentseerimine
Õpilane kirjeldab nähtust sõnadega ja vastab valikvastustega küsimustele.
Õpilane muudab suurusi, täidab tabeli, teeb arvutuse ja sõnastab järelduse.
Õpilane selgitab seost valemi, graafiku ja nähtuse vahel ning koostab ise ülesande.
E-Koolikott
Lühikirjeldus on kohe nähtav. Pikema kirjelduse saab avada nupuga ja vajadusel kopeerida.
LoodusLab AI on eestikeelne 7.–12. klassi loodusteaduste simulatsioonide kogumik. Materjal sisaldab 9 interaktiivset simulatsiooni füüsika ja keemia teemadel ning toetab õpetaja tööd ja õpilaste aktiivset õppimist.
LoodusLab AI on Eesti õpetaja loodud digitaalne õppematerjalide kogumik, mis ühendab interaktiivsed simulatsioonid, õpetaja juhendid ja tehisintellekti toetavad kasutusvõimalused ühele veebiplatvormile.
Kogumik on loodud 7.–12. klassi õpilastele ning toetab põhikooli ja gümnaasiumi loodusteaduste õppekava teemasid. Materjalid sobivad kasutamiseks klassiruumis projektoriga, arvutiklassis, tahvliseadmes ning iseseisvaks õppimiseks kodus.
Materjal on loodud eesmärgiga vähendada õpetaja töökoormust.
Paljud kvaliteetsed loodusteaduste simulatsioonid on ingliskeelsed või ei arvesta Eesti õppekava vajadustega. LoodusLab AI pakub eestikeelset, õpetaja loodud ja praktiliselt kasutatavat alternatiivi.
füüsika, keemia, simulatsioon, interaktiivne õpe, AI, tehisintellekt, õpetaja töö lihtsustamine, uurimuslik õpe, gümnaasium, põhikool, STEM, digitaalne õppematerjal
#TIkonkurss2026